Plekktrumm – Tartu Ülikooli rektorivalimiste teemal
Märts 2017
Plekktrummi saab vaadata täies mahus siin. Pilt: ERR, Elena Vareiko.
Kirjalik kokkuvõte Madis Järvekülg, ERR Kultuuriportaal.
Noor teadlane on sunnitud olema administraator
„Plekktrummi” saatekülaline oli Tartu üliõpilaskonna esimees Reelika Alunurm, kellega vesteldi Tartu Ülikooli rektori valimistest, ülikooli tähendusest ühiskonnas ning sellest, mida tähendab õppimine tänastele üliõpilastele.
Sel nädalal valitakse Tartu Ülikoolile uus rektor. Reelika Alunurm ütles, et rektori valimine on üliõpilastele koolielus üks olulisemaid teemasid.
„Rektori valimine tähendab põhimõtteliselt seda, et kõik õppesuunad, teadussuunad võivad muutuda, võivad areneda. Just eelkõige rektori meeskonna mõttes. Üliõpilase elu mõjutab kõige rohkem õppeprorektor ja õppesuund. See on väga oluline, sest see mõjutab kõigi üliõpilaste ülikoolikogemust. Kui ma olen rääkinud inimestega vabas vormis, siis päris tihti on neil raske aru saada, et mida see rektor ikkagi teeb. Kohati nähakse rektorit kui esindusisikut, kes räägib aktustel ja annab aukirju kätte või midagi sellist. Tema sisuline töö on võib-olla üliõpilaste jaoks natuke raskesti hoomatav. Aga see on okei, sest ülikool on suur organisatsioon: meil on umbes 3000 töötajat ja umbes 14 000 tudengit. Arusaadav, et kõik ei saagi täpselt teada, mida rektor teeb. Teisest küljest mulle tundub, et see on oluline, et üliõpilased seda rohkem väärtustaksid, tunnustaksid: see ju muudab meie strateegilist juhtimist, ülikooli suunda,” rääkis Alunurm.
Ametlikult on tema sõnul valimistel üliõpilaste käes 24 häält 251st. „Tavaliselt on meil otsustuskogudes 20 protsenti häältest, seekord aga natuke vähem, mis on võib-olla omaette probleem. Aga mulle tundub, et diskussiooni mõttes saavad üliõpilased päris palju kaasa rääkida. Ma arvan, et rektorikandidaadid ja ülejäänud ülikoolipere, ka valimiskogu osa, ikkagi jälgivad ja kuulavad, mida üliõpilased arvavad.”
Nagu iga kord kui valitakse kahe inimese vahel, kellest üks on ametis ja teine mitte, siis ka eelseisvatel rektorivalimistel on Alunurme sõnul põhiküsimus selles, kas minna sama teed mööda edasi või otsustada muutuste kasuks.
Ta lisas, et üliõpilased on pannud kirja oma ootused rektorile, mille põhjal nad hääletavad. Rektorikandidaatide programmid leiab SIIT. „Ma ei oska veel tulemust prognoosida ja mulle tundub, et siin on veel arutelukoht.”
Üliõpilaskonna esimees viitas veel nüüdisaja noore teadlase karjäärivõimalusi selgitades teadusagentuuri 2016. aasta raportile. „Üks noor teadlane peab olema pigem administraator, töörühma juht, keegi, kes kirjutab projekte ja toob teadusraha sisse. Samal ajal langeb teaduse tegemine hobikorda,” ütles Alunurm, lisades, et unarusse teaduse tegemine siiski jäänud ei ole.
Ülikooli vaimsust, üliõpilaste tegutsemistahet ja energiat teadustöösse panustada aitaks tema sõnul suurendada majanduslik stabiilsus ning erinevate teadusvaldkondade infrastruktuuri ja organisatsioonikultuuri areng. “Et tuua inimesi kokku ja tekitada neis seda tunnet, et me oleme üliägedad ja Tartu Ülikool on just see koht, kus teha kõige ägedamaid asju.”
Alunurm peab oluliseks ka ülikooli ja ühiskonna omavahelist sidusust.
„Ülikool on üksus ühiskonnas, kuhu on koondunud väga suur hulk teadmust. Kui meil selline üksus eksisteerib, siis tundub väga mõistlik, et me kasutame seda teadmust ühiskonna jaoks ära. Eksperdid, kes osalevad mingisugustest komisjonides, nõukogudes ja panustavad samamoodi ettevõtete arengusse või vabaühenduste arengusse – see kõlab mõistlikult. Siin on ka see küsimus, kas seda tehakse juhuslikult – need, kes jaksavad ja jõuavad – või teeb ülikool seda strateegiliselt, et meie eksperdid ja targad inimesed ülikoolis panustaksid rohkem ühiskonna tegevustesse.”
Reelika Alunurm õpib ise Tartu Ülikoolis doktorantuuris majandust ning keskendub just ülikooli ja ettevõtete vahelisele koostööle. „Ma tahaksin täpsemalt uurida seda, kuidas on õnnestunud erinevatel Aasia riikidel, kus eraettevõtted panustavad teadusesse päris palju, hea koostöösüsteem luua,” täpsustas ta.
Alunurm tõi seejuures välja ühe positiivse õpikogemuse: „Tootearenduse kursuse raames pidime tegema konkreetselt ühele ettevõttele toote. Pidime tegema disaini, tooteanalüüsi, määrama sihtgrupi ja me läksime kohapeale ettevõttesse seda esitlema. Me pidime olema valmis meeskonnana kogu oma tööd kaitsma. Mulle tundus see väga erakordne kogemus.”
Ta on õppinud ka jaapani keelt ja kultuuri ning Alunurme kultuurisoovituski tuli sellest vallast: Fujiwara no Teika koostatud kogumik „Sada luuletust, sada luuletajat”.